On 21. august. Vaikselt hakkab tekkima sügise tunne, ka siin Berliinis, kus sügis saabub eeldatavasti pisut hiljem kui Eestis. Sisemine kell lihtsalt tunnetab, et selle kõikse toredama aastaaja lõpp on lähedal. Tänane ilm küll absoluutselt suvelõpule ei viita. Nimelt on päevaseks maksimumiks lubatud 36 kraadi. Jõudsin järve äärde 12.30-ne paiku ning saabudes teatas mu telefoni ilmateaterakendus, et on 33 kraadi (tundub nagu 34 kraadi). Tunnike hiljem sain aga tõdeda, et on minu senise elu soojarekord. Ma ei mäleta end viibimas 37-kraadise (tundub nagu 38) õhutemperatuuri käes.
Kuna töötan täna kodukontoris, siis saan oma tööaega pisut sättida. Nii otsustasin näpistada paar tunnikest keskpäevasest ajast ning teha oma selle suve ilmselt viimane rannaskäik. Harjunud käima mereäärsetes randades, tundub endale naljakas kutsuda järveäärset liivariba rannaks, kuid seda ta ju ikkagi on. Siin on vesi (järv), liiv (põlisele pärnakale küll harjumatult tumedam ja täis igasugu oksasodi ja inimtekkelist prahti), päike, lainetekohin, laste kilked ning oma tütrekese palved: “Tahan jäätist”, “Anna juua”, “Lähme ujuma”.
Milline näeb aga välja rannakultuur Berliinis?
Teatavasti asub Berliin sisemaal. See fakt aga ei sega berliinlastel olemast veelembesed ning sellele lahenduseks on taevaisa kinkinud neile ohtralt järvi. Koguni 3000 ja lisaks rohkem kui 30 000 km jõgesid ning muid voolavaid ojasid. Mõned järved on nii suured, et vastaskallast pole nähagi. Kaldalt ujuma minnes kipub järvepõhi olema sellise limase olekuga, aga parema veekogu puudumisel käib ka. Meeldivam on muidugi vette sulpsata laevukese, kaatri või mõne muu veesõiduki pardalt. Seda juhul kui juhtud olema mõne veesõiduki omanik või hoopis omad sõpru, kes on.
Tuleneb see siis pikkadest vahemaadest, traditsioonidest või soovist nautida rannamõnusid võimalikult kaua, aga fakt on see, et järve äärde võetakse kaasa alati ohtralt tavaari. Kui hakkasin analüüsima, et mida kohalikel siis kaasas on, mida eestlastel randa minnes ei oleks, siis ega ma loetellu midagi erilist ei leidnud. Päikesevarjud, täispuhutavad rannavahendid, lahtikäivad kangastoolid, laste liivamänguasjad, söögid-joogid. Äkki siis lihtsalt kõigil ja kõik korraga. Eesti rannalisele harjumatuna jäävad silma mitmed väiksed telgid, kuhu end vahepeal päikese eest peita. Samuti ei näe Eesti randades niiväga suuri termoskaste. Ma nüüd jään vastuse võlgu, et kas kastid sisaldavad toitu või õlut, aga nähes seda, et nii mõnelgi on konstantselt käes õllepudel, siis ehk äkki ikka õlut.
Meenub üks huvitav hetk ühest varasemast rannaskäigust, mil nägin asiaatidest preilisid koos kohvritega randa saabumas. Teate ju küll neid ratastega kohvreid, mida on lubatud lennukisalongi kaasa võtta. Kas puudusid neidudel teistsugused kotid või olid nad ülimalt rahul oma geniaalsuses, kuidas kõik vajalik kaasa pakkida, ma kahjuks ei tea. Tean vaid seda, et antud vaatepilt oli koomiline.
Pikkadest vahemaadest tulenevalt on rannas viibimise aeg ka pikem. Kui võetakse plaani randa minek, siis see ongi kogu päeva plaan. Ja kui nüüd terveks päevaks randa minna, siis on üpriski loogiline, et võib palju asju vaja minna. Eriti veel kui tullakse kaugemalt kohale. Kuigi järvesid on palju, siis võib soovitud järv ikkagi kaugel olla. Minu “kodujärv” Müggelsee (ranna nimetus Strandbad Müggelsee) asub minu elukohast 24 minutilise trammisõidu kaugusel, mis tähendab, et see on siinsetes oludes väga lähedal. Kõik, mis on alla 30 minuti sõidu kaugusel on lähedal.
Näiteks kesklinna (Alexanderplatz`ile) minek võtab mul aega 32 minutit. Kui pean sõitma kuhugi, mis asub peamisest rongitrajektoorist kõrval ehk vahetama ümber bussi, trammi või metro peale, siis pean üldjuhul arvestama 1 h sõiduga. Pärnu eluga harjununa, kus igale poole jõuab kohale maksimaalselt 20 minutiga (kui liikumisvahendiks on auto), on see esialgu harjumatu. Teisalt ma ei virise. Rohked avastamisvõimalused kaaluvad üle pikad sõidud, mõnikord isegi ligi pooleteisetunnised ühistranspordis loksumised, mida ma ka meelsasti ette võtan. Lihtsalt selleks, et jõuda samas linnas asuvasse põnevasse huviobjekti.
Kas rand on igamehe õigus?
Võiks öelda nii ja naa. Olen ise külastanud niiöelda infrastruktuuriga varustatud järverandu. Aiaga piiratud alal on külastajatele kasutada riietumisruumid, duššid, tualetid, toidu- ja joogikohad. Ala on avatud vaid lahtiolekuaegadel. See tähendab seda, et aegsasti enne sulgemist annab ruuporiga turvamees märku peatsest sulgemisest ning õigeks ajaks olu plats puhas. Ei tea, kas ka varem, kuid nüüd, koroona ajal, loetakse väga kindlameelselt kõik saabujad üle ning kui norm on täis, siis on ta täis. Ülejäänud ootavad ukse taga järjekorras seni kui mõni lahkub. Aga nagu varem räägitud sai, siis lahkutakse pigem õhtupoole.
Kui ma ühel 32-kraadisel laupäeval peale 10ndat rannasoldud minutit tundisn, et on minu jaoks liiga kuum, kuid siiski 2 h end piinates välja venitasin, tõdesin väravast lahkudes, et limiidi ületanud rannamõnude nautijate huvilistest on moodustunud nii 200 meetrine järjekord. Oleks huvitav teada, kas järjekorras viimastena olnud sel päeval üldse randa ka said.
Et siis võiks öelda, et rand justkui ei ole igamehe õigus kui sinna ligi ei pääse. Samas ei pea ju trügima teistega samale liivaribale ning võib otsida endale hoopis privaatse järveäärse paiga. Ma kahjuks ise ei ole otsinud, seega ei tea neist võimalustest täpsemalt rääkida. Samas ükskord kaatriga Wannsee järvel sõites nägin selliseid minirandasid küll. Ehk kes otsib, see leiab.
Mida ma tean ning mis minu jaoks esialgu pisut harjumatu, on see, et infrastruktuuriga rannad (strandbadid) võivad olla ka tasulised. Minu kodurand Müggelsee on hetkel tasuta, aga väravas kassaluuki silmates võib aimata, et alati pole see nii olnud ega ilmselt tule ka olema. Eelmisel aastal väisasin sellist randa nagu Wannsee Strandbad, mis on ka minu senini lemmikrand siin, kuid sissepääsuks pidin lunastama pileti hinnaga 5,50 €. Pilet randa – ülimalt harjumatu mõte.
Muideks Wannsee Strandbadis on seoses koroonaga töötatud välja selline süsteem, et pilet tuleb osta onlines 7 päeva varem ning päev on jagatud hommikuseks ja õhtuseks vahetuseks. Kahe vahetuse vahele jääb tunnine vahe, mil kõik rannast välja aetakse, ka siis kui sul on pilet mõlemasse vahetusse. Uskumatud süsteemid…