Juba mõnda aega on mul peas tiksunud mõte, et tuleb Londonisse minna. Naljakal kombel olen „käinud“ Inglismaal korduvalt – Lutoni lennujaamas, Gatwicki lennujaama parklas, kuhu ma sattusin erakordsetel asjaoludel (sellest teinekord pikemalt), Liverpooli lennujaamas, kuhu sattusin ka täiesti ootamatult, Manchesteri lennujaamas ning sõitnud taksoga Liverpooli lennujaamast Gatwicki lennujaama kaudu Lutoni lennujaama (see on see sama lugu, millest kirjutan teinekord pikemalt), aga Inglismaad ma nagu polegi näinud. Tookord kui ma taksoga 5 tundi ning pärast veel 1,5 h lisaks mööda Inglismaad sõitsin oli väljas pime ja lumetorm, seega ma ei „näinud“ just suurt midagi.
Võidujooks Brexitiga
Seega olen ma korduvalt käinud peaaegu et Londonis, kuid alati vaid ümberistumisteks, et sõita kuhugi edasi. Kuna aga selline imeloom nagu Brexit on aktiviseerunud, siis mõtlesin ikka, et tuleb nii igaks-juhuks enne päriselt Inglismaal ka ära käia. Nagu ikka, siis igalepoole tahaks, seega alati on mingi teine reisiplaan ette jõudnud ja kui ma päris ausalt ütlen, siis mind tõmbab ikka sinna, kus on parasjagu soe, kuid sel korral kõnetas mind miski muu.
Nimelt see foto.
London on ka jaanuari kuus tore
Milline imeline jõulune London. Ja nii saigi antud taas sõrm…. Oli käimas novembri kuu ja mõte minna vaatama tuledesäras Londonit tundus imelisemast imelisem. Võtsime tulevase reisikaaslasega kalendrid ette, aga juhtus see, mis tihtipeale detsembris juhtub, kalendrid olid juba pungil tegevusi täis – kellel töökoha jõulupidu, kellel lapse jõulupidu, kellel kellegi sünnipäev, kellel vaja oma töid lõpetada, kellel koolis käia… Egas midagi, kui jõulutulesid ei saa, siis lähme niisama Londonisse. Nüüd, mil mõtteseeme oli juba idanema pandud, ei saanud ju enam loobuda. Otsustasime minna jaanuaris kui kalendris pole veel liiga palju tegemisi kirjas ning kui lennupiletid soodsamad. Et oleks seltsis segasem võtsime kampa veel ühe sõbranna ning samal õhtul oli kolmel reisisellil piletid olemas. Neljas reisikaaslane otsustas veel hiljem liituda ning sain taaskord omas elemendis olla ning pileteid googeldada ning juurde osta (õnneks Ryanair lubad ka teisele inimesele pileteid osta).
Plaanid paika
Olen aastatega otsustanud hakata teadlikumaks reisijaks, mis tähendab seda, et ma lihtsalt ei lähe kohale ning vaata alles sihtkohas, et huvitav mis saama hakkab, mis muidugi on ka tore. Tavaliselt mitte liiga palju planeerides saabki kõige ehedama ja vägevama elamuse, aga otsustasin, et tahan olla ettevalmistatud. Kunagi pole muidugi välistatud, et kohapeal oled justkui äkitselt kõik unustanud ning hakkad hoopis „go with a flow“. Vaadates muidugi ka fakti, et Londonis on rohkem teha-näha kui ühelgi turismireisil jõuab, siis hea planeerimine annab võimaluse siiski enda jaoks „must see“ kohad paika panna ning päevakavva planeerida. Meil on kohapeal olemiseks vaid 3 tervet päeva, seega tulevad tihedad päevad! Neli naist Londonis – kes tahab shopata, kes kunstimuuseumisse, kes pargis jalutada, kes printsi kohata, kes pubis õlut juua (äkki ikka veini…?). Seega suundusin järgmiseks raamatukokku ning varustasin end vajaliku õppematerjaliga. Muidugi on mul ka sõber internet koos oma parima sõbraga Google, aga olles pisut vanakoolikas (Inglismaal on see popp, eksole?), siis tore on lugeda ka trükimaterjali.
Pärnu väiksest linnaosa raamatukogust leidsin sellise valiku. Seltskonnas lapsi pole, aga „London lastele“ osutus muideks päris heaks raamatuks Londoni võhikule. Panin nii mõnegi huvitava fakti „kõrva taha“.
Tudeerisin siis materjali ja jagasin vajalikku konkreetsest teemast huvitunud asjaosalisega (kunstihuvilisega kunstimuuseumi soovitusi, veinisõbrale veinihindu jne…). Samuti viisin läbi mõned vabas vormis intervjuud Londonis käinutega. Õnneks on meil peres reisipisik nii tugevalt sees, et pole vaja kaugele minnagi, et infot hankida. Siis aga tulid kätte jõulud ja muud toimetused ning teema jäi hetkeks tahaplaanile. Nagu öeldakse, et „uuel aastal uue hooga“, võtsin aastanumbri vahetudes kohe kätte majutuse otsimise ning peale poolepäevast googeldamist, arvustuste lugemist, kaardil parima hotelli asukoha paikapanemist on ka majutus olemas. Boonuseks asja juures on see, et London kaart on ka juba päris hästi peas.
Hotelli leidmine on lihtne, eks?
Kõik muidugi nii lihtsalt ei läinud, et võtab Booking.com`i lahti, vaatad paar varianti läbi ning ongi olemas. Esiteks, lähteülesanne oli leida tuba neljale. Kaalusime, kas võtta 2 x 2-st tuba või 1 tuba neljale. Tundus, et kambavaimu kooshoidmiseks ning õhtusteks (miks mitte hommikusteks….ikkagi puhkus ju) veinijoomisteks on toredam olla kõik ühes toas. Niisiis vaja leida tuba neljale. Valik ilmselgelt oluliselt väiksem kui leida kahest tuba või isegi kolmest tuba. Teine kriteerium, et ööbimispaik asuks Paddingtoni transpordisõlme lähistel. Kuna meie tagasilend on hommikul kell 6.20 ning väljub see Stanstedi lennujaamast (66 km Paddingtoni transpordisõlmest) ning öösel ühistransport liigub hõredamini (taksoga läheb kalliks), siis on kõige kindlam ööbida sellise koha lähedal, kust saab lihtsalt öisele Stanstedi lennujaamabussile. No ja muidugi see ka, et mida soodsam, seda parem.
Hakkasidki Booking.com`i uurimustööd pihta. Võtsin eesmärgiks leida ööbimine 4-ks ööks 4-le inimesele hinnaga kokku maksimaalselt 400 €. Ütlen kohe ära, et eesmärk ei täitunud. Tegelikult oleks võinud täituda, oleks ka veel soodsamalt saanud soovitud piirkonda, soovitud tuba ja koos hommikusöögiga, aga siis oleksime pidanud minema hotelli, mille kohta on Trip Advisoris kommentaarid stiilis „see urgas tuleks kinni panna“, „täielik inimeste petmine“, „meie jalad olid hommikuks satikate poolt ära söödud“…… Mkmmm, ehk siiski midagi muud. Tõstame hinnalatti. Tõstsime pisut, leidsin 440 € ilma hommikusöögita, fotodel täitsa kena, aga kui jõudsin arvustuste selle osani, kus hakkas taas jutt BUD BUGS`idest oli loobumisotsus kindel. Tõstame veel latti. Üks asi, mis vanuse kasvamisega kaasneb on kvaliteedi hindamine. Seega hindasime oma vajadused tugevalt ümber ning võtsime heade hinnangutega hotellist deluxe toa.
Juba hotellivaliku lõpusirgel
Teadliku reisijana (nagu ma nüüd olen) töötasin läbi hotelli poolt seatud tingimused ning märkasin, et väljaregistreerimine toimub vaid kell 7.00-11.00. No mida? Meie lend läheb 6.20, lennujaamas tuleb olla 4.20, lennujaama poole sõitma tuleb hakata 3.00, seega välja registreerida nii 2.30… Egas midagi, tingimused pole ehk kivisse raiutud, uurin hotelli käest üle. Selleks, et hotelli meiliaadressi saada läksin nende koduleheküljele, mille esilehelt leidsin muidugi hotelli enda broneerimissüsteemi. Hmm, hind hoopis soodsam kui Booking.com-is. Nii aga esmalt on ikkagi vaja teada saada, kas saame öösel väljaregistreerida. Sain hotellilt kiirelt vastuse – muidugi on ning samuti soovitasid nad kindlasti nende kaudu broneerida, sest nii soodsam. Mida nad muidugi ei maininud, et kui kohe kogu summa ära maksta, siis on veel soodsam. Õnneks tabas mu terane silm selle broneerimise käigus, seega maksime 630 € asemel 576 €. Abiks ikka 😊
Tähtsad asjad esmalt. Aga mis on tähtis?
Nüüd on kaks suuremat planeerimist vajavat tegurit paigas (lend ja majutus). Edasi on veel vaja selgeks teha, kuidas saada lennujaamast hotelli ja tagasi, kuidas toimib ühistranspordisüsteem, paika panna nimekiri, mida kindlasti peaks nägema, kuuldavasti ka mõne muusumipileti etteostmine oleks vajalik, välja mõelda, mida selga panna, sest teadupärast Inglismaa ilm on väga heitlik. Naisterahavana mõtlesin alusatada kõige tähtsamast ning hakkasin Google ja Pinteresti kaasabiga otsima soovitusi talviseks Londoni garderoobiks.
Esimesena leidsin ma sellise soovituse. Mul hakkas juba külm seda vaadates. Õhuke kleidike, paljad jalad… ehk leian ikka soojema variandi.
Järgmine pakkumine….mm, kasukas ja paljad varbad….. samas kõige parempoolsem kasukaversioon võiks juba olla, pea ilusti soojas ja varbad ka.
Mõned asjalikud soovitused külmakartlikule reisisellile ka!
Ja see…
Veel jäi silma selline tore punkt-punkti haaval õpetust inimesele, kes kohe totaalselt mittenaudib pakkimist. Kõik väga lihtsaks ja selgeks tehtud, pole vaja endal midagi mõeldagi…
